KTKDK konverents
Tartu Ülikool
8.-9. märts 2018
Nelijärve puhkekeskuses

Eesti ühiskond on muutunud viimasel ajal sootundlikumaks: sugudevahelise ebavõrdsuse ning paarisuhete ja seksuaalsuse teemad on jõudnud senisest hulga jõulisemalt peavoolumeediasse ning sedakaudu ka eravestlustesse. Paraku on sooteemalistes avalikes aruteludes üldjuhul puudunud ajaloolis-kultuuriline mõõde. Ühelt poolt on see seletatav üleilmastumisega, mille kontekstis sootemaatika Eestisse saabus. Teiselt poolt aga on tegemist arvamusliidrite ja ajakirjanike teadmatusega, mis tuleneb asjakohaste käsitluste nappusest, mille on omakorda põhjustanud ajaloolaste ja folkloristide suhteliselt vähene huvi sootemaatika vastu. Nii ongi saanud võimalikuks vildakate ettekujutuste levik avalikus mõtteruumis, nagu näiteks arusaam, nagu oleks eelajaloolisest ajast tänaseni eestlaste ühiskond kõigi sajandite vältel olnud samavõrd patriarhaalne.

Folkloristide ja ajaloolaste käsutuses on materjale, mis lubavad näha minevikku nüansseeritumalt. Millise sootemaatika alaliigi avamiseks sobib milline osa rahvaluulest? Kuidas kajastavad eri rahvaluuležanrid ja alažanrid, samuti kohtuprotokollid ning muud ajaloolised dokumendid naise ja mehe rolli ning omavahelisi suhteid ja perekonnaajalugu? Kuidas kajastuvad rahvaluules ja rahvakommete kirjeldustes muutused, mis sugudevahelistes suhetes aegade jooksul aset on leidnud? Mil moel seostuvad rahvaluules seksuaalsuse ja võimu teema? Kuidas kajastatakse folklooris seksuaalteemasid? Kas ja mil moel väljendub heteroseksuaalsus kui norm? Millistes žanrides ja kirjalikes allikates ning mil viisil avaldub romantilise armastuse idee?

Teiseks on folkloristidel välitööde näol vahend, mis võimaldab sügavamalt mõista tänapäeva ja lähimineviku kultuuri. Milliseid soostereotüüpe vahendavad ja levitavad internetimeemid ja muud sotsiaalmeedia postitused ning millised kultuurilised eripärad neis ilmnevad? Milliseid soostereotüüpe edastatakse avalikel ja poolavalikel üritustel ja haridusasutuste kaudu? Missuguseid arvamusavaldusi soosuhete teemal postitatakse meediakommentaaridesse ja netifoorumitesse? Millistena nähakse tänapäeval nõukogudeaegseid naise ja mehe positsioone, rolle, seoseid ning suhteid? Mismoodi hinnatakse muutusi naiseks- ja meheksolemise kogemustes viimase poolsajandi jooksul? Millised tänapäeva folkloori žanrid ja alažanrid võimaldavad sootundlikke tõlgendusi?

Folkloristika ja sootemaatika seostuvad aga ka isikute kaudu, kes on välitöid teinud ja teevad, kes on folkloorikogusid loonud ja publitseerinud ning folkloori mõtestanud ja analüüsinud. Kas ja kui jah, siis millised soolised erinevused ilmnevad välitööde tegemisel, allikmaterjalide avaldamisel ja analüüsil? Kas ja kuivõrd on folkloristide uurimisteemade valiku ja teemale lähenemisviisi puhul tähtsust uurija sool?

Siin esitatud küsimused on ainult mõned tervest hulgast võimalikest. Konverentsile on loomulikud oodatud ka ettekanded, mis käsitlevad sugude temaatikat teistsuguste uurimisküsimuste kaudu või muudele allikmaterjalidele toetudes. Väga oodatud on erinevat laadi interdistsiplinaarsed lähenemised.

Osavõtusoovi korral palun registreeri ennast enne 20. jaanuarit https://goo.gl/forms/rN84oDVCL6A8OCu72.

Ettekandega esinemise korral tuleb saata ettekande pealkiri ja teesid hiljemalt 5. veebruariks e-posti aadressil merili.metsvahi@ut.ee. Otsuse teeside vastuvõtmise kohta teeme hiljemalt 14. veebruaril.

Doktorantidel ja magistrantidel on võimalus saada ainepunkte (osalemise eest 1, ettekande pidamise korral 3). Osalemine (transport Tallinnast või Tartust, majutus ja toitlustamine) on tasuta kraadiõppuritele ja ettekandega esinejatele.

Konverentsi finantseerivad Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).